Paigaldusjuhis

1. Pinna ettevalmistamine plaatide paigaldamiseks.

Tsement- ja lubitsementkrohv (mitte puhas lubikrohv) peab olema õhkkuiv, seega olema vähemalt ühe nädala seisnud

Kipskrohv peab olema vähemalt 4 nädalat seisnud (külmal ja niiskel aastaajal võib see aeg pikeneda), pind peab olema kare, mitte silendatud. Kipskrohv ja kipsisisaldavad aluspinnad tuleb 24 tundi enne plaatide paigaldamist katta spetsiaalkrundiga.

Ka vana tsement- ja lubitsementkrohv kaetakse spetsiaalkrundiga.

Kipskartong- ja kipskiudplaadid peavad olema paigaldatud nõuetekohaselt. Vastavad juhised saate kipsplaatide tootjalt.

Kipskartong peab olema immutatud. Paksus miniminaalselt 12,5 mm, soovitavalt aga 15 mm. Kipsplaatide puhul (paksus 10 – 18 mm) jätta aluskonstruktsiooni lattide vahekaugus võimalikult väikeseks.

Üksikute kipselementide vahelisi vuuke ei tohi plaatide paigaldamisel täita kipsiga. Vuugid tuleb täita sama plaatimisseguga (plaatimisliimiga), mida kasutatakse ka järgneval plaatimisel. Pärast nimetatud töö lõpetamist võib umbes 12 tunni möödudes kanda pinnale spetsiaalkrundi. Krundikihil lasta seista 24 tundi.

Plaatide paigaldamine vanadele plaatidele on paigaldusviis, mis võidab üha enam populaarsust, seda eriti renoveerimistöödel. Eeliseks on ühetasane, sile aluspind. Ainuke tingimus - vanad plaadid peavad pinnale kindlalt kinnituma. Enne plaatimist tuleb vanad plaadid korralikult mustuse- ja rasvaosakestest puhastada.
Vähemalt 12 tundi enne uute plaatide paigaldamist tuleb pinnale samast plaatimissegust (plaatimisliimist), mida kasutatakse ka uute plaatide paigaldamiseks, kanda 1-2 mm paksune nakkekiht.

Gaasbetoonist ja kipsplaatidest pindadele saab siseruumides keraamilisi plaate paigaldada õhukesse plaatimissegu kihti ka vahetult, seega ilma krohvimiseta.

Gaasbetoonist siseseinad tuleb enne plaatimist tugevalt üle hõõruda, spetsiaalse krundiga ning 12 tunni möödudes katta 1-2 mm paksuse plaatimissegu (dispersioonliimi või vedelmördi) kihiga. Pärast kuivamist, umbes 12 tunni möödudes, võib ülalnimetatud plaatimisseguga alustada plaatimist.

Kipsplaatidest seinad : siin tuleks tähele panna, et väljapressunud vuugikipsi ei tõmmata pinda mööda laiali. Kipsplaatidest seinad tuleb eelnevalt karestada, üle hõõruda ning kruntida spetsiaalse krundiga.
Töö edasine käik on analoogne gaasbetoonist seintega.

PVC- ja vaipkatete asendamine keraamiliste plaatidega: Vanad katted, ka vaipkatete tagumise külje jäägid (kummi- ja liimijäägid) eemaldada. Pind kruntida, lasta 24 tundi seista, kanda peale õhuke kiht plaatimissegu.

2. Põranda plaatimine
Põrandaplaate võib paigaldada erinevatele aluspindadele, milleks võivad olla nt. betoon, tsement, tasandussegu (RYWALIT FK M), vana plaat, plastikkate, köetavad pinnad(RYWALIT FK X, RYWALIT FK X Schnell), vineer- või puitlaastplaat. Vineer- ja puitlaastplaadidele paigaldamiseks sobivad dispersioonsegud e. plaadiliimid (RYWALIT FK 71), mis on valmissegud ning mida pole enam tarvis veega segada. Dispersioonsegud sobivad siiski ainult kuivadesse ruumidesse, kus pole otsest kokkupuudet veega nt. dushiruumide põrandad, kuhu langeks voolav vesi. Köetavate pindade plaatimisel tuleb põrandaküte paar päeva varem välja lülitada. Samuti võiks köetavaid pindu enne plaatima hakkamist niisutada, et tagada plaatide kindel kinnitumine ja vastupidavus temperatuuri kõikumistele. Niisketes ruumides kasutada niiskustõket või erinevaid isolatsioonimatte. Sõltuvalt aluspindade erinevusest tuleb alati kasutada ainult konkreetse pinna jaoks ettenähtud plaatimissegusid.

Enne plaatima hakkamist tuleb pinnad korralikult ette valmistada, vajadusel tasandada (RYWALIT SK 12) ja plaatimise lihtsustamiseks maha märkida plaatide paiknemine põrandal. Sirgete vuukide ja ilusa üldmulje saamiseks tõmmata sirge joon nt. ukseava keskelt kuni vastasseinani, millest joondudes ja alustades saate nt. nivelliiri, vesiloodi või rihtlati abil märkida põrandale horisontaalsed ja vertikaalsed abijooned. Et plaate on peaaegu alati tarvis lõigata võiks juba varem valmis mõelda need kohad, kuhu oleks mõistlik jätta lõigatud servad. Üldjuhul kehtib reegel, et lõikamist vajavad plaadid jäetakse ukseava poole ja vähem nähtavatesse nurkadesse.

Segu kantakse plaaditavale pinnale plaatimislabida sileda servaga ja kammitakse läbi selle hambulise poolega. Jälgige, et seguammi hambulisus, mis sõltub plaadi suurusest, oleks piisav. Suruge plaadid tugevalt segusse, vajadusel koputage kergelt plaatidele. Korraga võib seguga katta umbes 1 m² suuruse ala. Jälgige, et plaatide tagakülg oleks seguga nakkunud vähemalt 65 % ulatuses ja täiskivi- e. klinkerplaat täielikult. Väga suurt pinda seguga ette ei tehta, kuna see hakkab aja möödudes kuivama ja on oht, et plaadid enam ei nakku.
3. Seina plaatimine
Seinaplaate võib paigaldada erinevatele aluspindadele, milleks võivad olla betoon(RYWALIT FK M), telliskivi, tuhaplokk, kipsplaat, vana plaat, värv, hüdroisolatsioonmatid (RYWALIT FK X, RYWALIT FK X Schnell). Värvitud seinte ja vana plaadi puhul peab olema kindel, et nii värv kui vana plaat oleksid seinas kõvasti kinni ning tolmu ja mustusevabad. Plaatida võite ka seinu, mis on kaetud puidu või puitlaastplaadiga , kuid seda ainult kuivades ruumides, kus pole otsest kokkupuudet veega nt. kappide ja tööpinna vahelist ala. Puitpinnad tuleb eelnevalt kruntida (RYWALIT Tiefgrund LF) või töödelda niiskustõkke e. aquastopiga ja plaatimiseks kasutada plaadiliimi e. dispersioonsegu (RYWALIT FK 71), mis on valmissegu ja kuhu pole enam tarvis vett lisada.
Enne seina plaatima asumist tuleks veenududa, et nii seinad kui ka nurgad oleks võimalikult sirged. Tasandaamiseks kasutada vastavaid tasandussegusid.

Võite paigaldada terveid plaate suunaga paremalt vasakule või vasakult paremale. Võite alustada ka seina keskkohast, sel puhul jääb paremasse ja vasakusse nurka ühesugune plaadiriba. Seejuures tuleb seinaplaadid paigaldada rida-realt suunaga alt üles, kusjuures abivahendina kasutada vuuginööri, mis pingutatakse kahe plaadinurga vahele. Kraanikausiga seinas võite plaatide paigaldamist alustada näiteks äravoolutoru keskkohast. Eelduseks on asjaolu, et kogu sanitaartehnika jääb plaatide suhtes sümmeetriliselt ja vuugistikust jääb ühtlane mulje.

Ka tasuks mõelda sellele, kas alustada 2.50 m kõrguses ruumis plaatimist terve plaadireaga põrandalt või lae alt ja kuhu jätta lõikamist vajavad plaadid. Kitsas plaadiriba lae all ei näe tavaliselt hea välja, parem jätta kitsas riba põranda juurde ja nurkadesse, kust need vähem silma toravad.

Kui olete rihtlati, vesiloodi või nivelliiriga maha märkinud kõrgused / horisontaalsed ja vertikaalsed abijooned, võite pinna katta plaatimisseguga (plaatimisliim, dispersioonliim). Plaatimislabidaga kannate kõigepealt 1-2 m2-le 2-3 mm paksuse kihi ning kammite selle siis hambulise segukammiga suunaga alt üles läbi. Et vältida segu kuivamist siis suurt pinda seguga ette ei tehta. Hambulisus 3 x 3 mm - 12 x 12 mm sõltub plaatide suurusest, samuti plaadi tagakülje profiilist - nupukestest, rihvakestest, vaokestest, mis võivad osaliselt eenduda 1-2 mm võrra. Hoidke segukammi seejuures seina suhtes vähemalt 45-kraadise nurga all. Suruge plaadid tugevalt segusse, vajadusel koputage kergelt plaatidele. Plaatide asetust on võimalik sõltuvalt segust korrigeliigutada kuni 10 min. jooksul. Jälgige, et plaatide tagakülg oleks seguga nakkunud vähemalt 65 % ulatuses.

Nõutavad, vähemalt 2 mm laiused, suuremamõõtmeliste plaatide puhul 3-4 mm laiused vuugid saate, kui kasutate kaupluses saadaolevaid vuugiriste, mida surute käega plaat-plaadi haaval tugevalt segusse. Vuugiristid jäävad vuukidesse ning kaetakse vuugiseguga.

Kui üks sein on plaaditud, puhastage niiske käsnaga vuugid üleliigsest väljapressunud segust. See on oluline, vältimaks plekkide teket järgneval vuukimisel.
4. Vuukimine / Vuukide täitmine
Vuukimist võite sõltuvalt segust alustada ka varem, aga üldiselt tehakse seda 24 tunni möödudes. Veelgi parem oleks oodata 2-3 päeva, et niiskus saaks avatud vuugistiku kaudu aurustuda.

Dispersioonseguga plaatimisel, samuti madala temperatuuri puhul, tuleks vuukide täitmisega oodata vähemalt 5 päeva, vältimaks võimalikke plekkide moodustumist vuugisegus.

Vuugid peavad olema puhtad ja neis ei tohi olla liigset plaatimissegu. Vuuke saab segust puhastada vastava vuugikaabitsaga. Pärast lahtiste vuukide niisutamist ja vuugisegu paisumist ämbris, 15 minuti vältel, võite vuugid täita valge, halli või värvilise vuugiseguga. Mattglasuuride puhul tuleks enne värvilise vuugisegu pealekandmist eelnevalt läbi viia proovipinna katmine. Ilma glasuurita keraamiliste plaatide (nt. täismass- ja klinkerplaadi ning loodusliku kivi) puhul, ei tohi värvilisi vuugisegusid kasutada. Selliseid plaate saab vuukida ainult halli, ilma värvipigmendita vuugiseguga. See on vajalik selleks, et vältida värvipigmendi imbumist plaati, kust seda hiljem enam puhastada pole võimalik.
Vuukimiseks kasutada spetsiaalset vuugikummi või -labidat. Vuugisegu kantakse plaatidele diagonaalselt, surudes vuugisegu põhjani vuuki. Liigne vuugitäide eemaldada.
Kui vuugisegu on kuivanud, (15-30 min.), võite plaadid diagonaalselt niiske, kuid mitte väga märja käsnaga puhastada ning seejärel vuugid ühtlaselt ja sirgelt üle tõmmata. Käsn ei tohi olla liiga märg, et vältida vuukide liiga tugevat välja pesemist. Seejärel 2-3 m2 suurune vuugitud pind veelkord puhta vee ja puhta niiske käsnaga suunaga ülalt alla üle pesta ja kuivatada. Allesjääva õrna tsemendikirme võib järgmisel päeval plaatide glasuurilt eemaldada kõva käsna ja veega.

Raskesti eemaldatavaid tsemendijääke ning hilisemaid, ehitustöödest põhjustatud määrdumusi, võib kergesti eemaldada tsemendijääkide eemaldusvahendiga (HG Zementschleierentferner). Hilisemal hooldusel soovitame kasutada keraamiliste pindade ja sanitaartehnika puhastusvahendeid.
5. Elastsed vuugid
Seina- ja põrandaplaatide vahelistesse nurkadesse, uste, akende, torude, vanni ja dushinurga piirkondadesse jäävates vuukides, laiusega vähemalt 5 mm, tuleb kasutada elastseid vuugisegusid.
Lahitsed vuugid peavad olema kuivad ja tolmuvabad. Et vältida plaatide määrdumist, kleepige vuugiservad mõlemalt poolt kinni, kasutades selleks maalriteipi, ning täitke vuugid silikoonipüstoli abil silikooniga. Nii jäävad vuugid elastseks.
Niisutage plaatimislabidas või nimetissõrm veega, millesse on lisatud puhastusvahendit, sobib ka nõudepesuvahend ning suruge sellega vuugipind siledaks. Nii saavutate sileda silikoonpinna ja säästate käsi määrdumisest . Seejärel eemaldage kohe teip, et vältida selle kinni kuivamist.
Marmori, akrüül-vannide ning puidu puhul tuleb vuuke eelnevalt kruntida.

Elastne vuuk kuivab päevas umbes 1-2 mm ulatuses, seetõttu ei tohi vuugile 2-3 päeva jooksul peale astuda ega muud koormust avaldada. 2. Plaatimine.